Peenra rajamine

neljapäev, 21. mai 2015

reflektsioon

Lugesin Megle Põldmanni tööd kiviktaimlast. Kuna ise ei ole kunagi kiviktaimlat rajanud oli see huvitav lugemine, sain teoreetilisi teadmisi antud teema kohta. Kiviktaimlat olen oma silmaga näinud ja ettekujutus selle olemusest oli olemas. Samuti teadsin, et iga mullahunik, kuhu on asetatud mõned kivid ja taimed, ei ole veel kiviktaimla - nüüd sain sellele ka kinnitust. Teadsin, et relieefsele maastikule sobib kiviktaimla paremini, kuid väga huvitav ja kasulik oli fakt, et kiviktaimlat saab rajada ka laugetele paepealsetele. Kasulik info on see seetõttu, et elan piirkonnas, kus mullakiht on õhuke ning aluspind on paas. Rajamisele eelneb korralik maapinna ettevalmistus, umbrohujuurte eemadamine, drenaazi tekitamine juhul kui puudub looduslik kallak. Samuti sain teada, milline mullasegu kiviktaimla taimedele sobilik on. Ning ka seda, et paekivide kasutusel tuleks eelistada juba vihma ja päikese käes seisnud kive. Ja loomulikult sobivat taimede valikut vastavalt mulla reaktsioonile (ja arvestades kasutatud kivide olemust - neutraalne graniit, aluseline paas). Kivid tuleb paigutada stabiilselt, poolenenisti pinnasesse sätitult, suuremad kivid allpool, väiksemad ülevalpool. Taimed suuremate rühmadena. Peenra kuju sõltub aia tüübist, maastikuaias soovitavalt vabakujulised peenrad aga korrapärases aias soovitatavalt geomeetrilised kujundid.
http://megleelupeenar.blogspot.com/2015/05/kiviktaimla-e-alpiaed.html

reede, 8. mai 2015

Turbapeenar

Rabaed (ehk turbaaed) on aianduse ajaloos üks uusimaid aiatüüpe. Tema tekkelugu on seotud 1950.-ndatel praktilise vajadusega tõkestada Šoti mägedes erosiooni. Turbapätside kasutamine osutus karjamaade kindlustamiseks lihtsamaks võimaluseks, kuna materjal oli koha peal olemas. Samas kui kive oli kallis ning raske mägitingimustes transportida. Nii moodustusid mäekülgedele terrassid, mis olid servatud turbapätsidega.
Turbaaed on soovitatav rajada varjulisse paika (sobib nt maja põhjakülg). Päikeselises aias tuleb valida turbaaia taimedeks heitlehised taimed, et vältida kevadist päikesepõletust. Turbaaias saab kasvatada kõiki hapulembeseid taimi: igihaljaid rododenroneid, asaleasid, mustikaid, pohli, eerikaid, kalmiaid, kenarbikku, küüvitsat, magnooliaid. Arvestama peab üksnes sellega, et igihaljad taimed nagu igihaljad rododendronid, kalmiad ja küüvitsad vajavad varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Heitlehised hapulembesed taimed vajavad poolvarjulist või päikselist kasvukohta. Samuti ei ole soovitatav rajada turbaaeda suurte puude alla, mille juured on pindmised (vaher, kased, saared), kuna puujuured imavad peenrast niiskuse ja nii võivad turbaaia taimed jääda kuivale ning toitainete puudusesse.Turbaaia ääristamiseks sobivad turbapätsid, maakivid või palginotid, valida tuleks just selline materjal, mis meedib ja aeda kõige paremini sobib.
Turbapeenra äärise kõrgus peaks olema ca 20-25 cm ehk ühe tavalise turbapätsi tüsedus. Kuid samas, kellele tõstetud peenar ei meeldi võib turbapeenra maa sisse ehitada (selline kasvukoht meeldib nt jõhvikale, sest kõrgpeenras kipub ta kuivale jääma). Kui paepinnas on lähedal, siis maa sisse ehitatud peenraid ei soovitata, sest paas neutraliseerib turba ja see ei ole valitud taimedele soodne kasukeskkond. Tõstetud turbapeenra eelis on see, et ka aastate möödudes on keskkond happeline, sest pinnase neutraliseeriv mõju on väiksem. Samuti on tõstetud peenart lihtsam rajada ja eeliseks on seegi, et tõstetud peenar ei muutu poriseks mülkaks.

Rajamine:

1. Istutusala mahamärkimine

2. Pinnase ettevalmistus - murukamara ära koorimine või maapinna läbi kaevamine 2 labidalehe sügavuselt eemaldades selle käigus umbrohud.

3. Istutusala katmine geotekstiiliga, et takistada umbrohtumist

4. Enne turbapätside paika asetamist tuleks neid vees veidi leotada, et nad endasse niiskust imaksid.

5. Paika asetamisel soovitatav neid vajadusel noaga lõigata, et pätsid omavahel paremini ühtiksid.

6. Kui turbaaias on plaanis teha mõni osa kõrgem, siis saab pätse ka ükteise peale laduda. Sel juhul on soovitav need omavahel grilltikkude või väikeste bambuskeppidega (ei mädane) fikseerida

7. Kui servad laotud, siis lõigatakse turbapätside välimine serv leivanoaga poolvilltu maha. See on vajalik selleks, et pätside välimine serv ei kuivaks ja nii püüavad pätsid ka niiskust paremini.

8. Turbaaia sisemus täidetakse hapu freesturba ja pätside lõikamisest ülejäänud turbaga.

Lisaks turbale on väga kasulik turbaaia turbasse segada sisse veel jämedat männikoorepuru või okkakõdu. Siia sobib ka kehvema kvaliteediga koorepuru. Koorepuru eesmärgiks on muuta turbaaia mulda õhulisemaks.

9.Turbaaia substraadiga täitmise juures tuleb algul turvast peenrasse kuhjaga lisada, sest aja jooksul vajub turvas 15-20% kokku.

10. Freesturvast tuleb lisades pidevalt kasta, sest turvas on väga kuiv.

11. Taimede istutamine - juhul kui on soov rabaaeda istutada okaspuid, siis tuleb istutusauku juurde segada mulda. Kindlasti tuleb taimed istutada juurekael turbaga tasa. Sama nõue kehtib ka rododendronite istutamisel. Rododendronid on väga tundlikud liigniiskuse suhtes ja neile mõjub hukutavalt ka pinnase läbikuivamine.

Hooldus.

Turbaaia hooldus on lihtne. Paari aasta möödudes kattuvad esmapilgul tehislikult mõjuvad turbapätsid mõnusa samblaga. Umbrohu rohimist tuleb turbaaias oluliselt vähem ette kui tavalises peenras, sest puhas freesturvas ei sisalda umbrohuseemneid. Turbaaia kastmiseks kasutatav vesi peaks olema pehme ja kergelt happeline, seega sobiks reaalselt kasutada vihma- või rabavett. Paraku on seda korraldada suhteliselt keeruline. Kraanivett kasutada ei soovitata, pigem soovitatakse turbaaed lihtsalt kastmata jätta, sest valdavalt on kraanivesi Eestis kare ja leelisepoolne.

Kõiki hapulembeseid taimi väetatakse kord aastas varakevadel rododendronile või mustikale mõeldud väetistega. Kui teie turbaaed sai rajatud päikeselisele kasvukohale, tuleb igihaljaid taimi, eeskätt igihaljaid rododendroneid, varjutada varjutusriidega varakevadise päikese eest.

Taimed turbaaeda:

Puittaimed:

Harilik jõhvikas, Oxycoccus palustris
Harilik pohl, Vaccinum vitis-idaea L.
Ahtalehine mustikas, Vaccinium angustifolium
Rododendron, Rhododendron
Sookail, Ledum palustre
Eerika, Erica
kanarbik, Calluna vulgaris

Rohttaimed:

Priimula, Primula
Adoonis, Adonis
Bergeenia, Bergenia
Emajuur, Gentiana
Väike igihali, Vinca minor
Mesimurakas, Rubus arcticus L
Epideemium, Epidemium
Kolmiklill, Trillium
Harilik laanelill, Trientalis europaea
Harilik jänesekapsas, Oxalis actetosella

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936#art936
http://www.hortes.ee/?op=body&id=13&prn=1&art=220&cid
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=899#art899
http://www.vaskanarbik.ee/Rabaaia-rajamine
http://ak.rapina.ee/katrinu/Pysililled3/turbaaeda_sobivaid_psililli.html

Kasutatud materjalide usaldusväärsuse hindamisel lähtusin sellest, et tegemist oli suurte aianduskeskuste nõuannetega, kus näpunäiteid jagasid oma ala spetsialistid. Ahhaa efekt minu jaoks oli see, et turbaaia rajamine tundub antud kirjelduste järgi lihtsam kui arvata oskasin. Siiani olen arvanud, et see on midagi müstilist ja peaaegu kättesaamatut. Samuti oli üllatus sambla tekkimine turbapätsidele. Kuna ise elan piirkonnas, kus turbaaia rajamine oleks ebaotstarbekas, siis ei olnud siiani selle vastu põhjalikumat huvi tundnud...

pühapäev, 19. aprill 2015

põõsaste lõikamine

nimi	Ladina keelne nimi	õitsemise aeg	lõikamise aeg	tagasilõigatava osa pikkus
Tuhkurenelas	Spirae x cinerea	mai-juuni	peale õitsemist juuni-juuli	1/3 vanemaid oksi põõsast välja lõigata
Siberi kontpuu	Cornus alba	juuni	varakevadel	vanemad oksad maapinnani tagasi lõigata
Must leeder	Sambucus nigra	juuni-juuli	varakevadel	harvendada ning lõigata tagasi 1/3 võrra ülitugevaid 1-aastaseid oksi
Kolkivitsia	Kolkwtizia amabilis	juuni-juuli	peale õitsemist	harvendatakse kuni 1/3 vanemaid oksi, ei kärbita
Kurdlehine kibuvits	Rosa rugosa	juuni-september	kevadel	harvendamine või kärpimine iga 5 aasta järel
Mustsõstar	Ribes nigrum	mai	varakevad/suve lõpp	4-6 aastased oksad eemaldatakse, väga peened oksad lõigatakse maapinnani, oksi peaks põõsas olema 12-16
Magesõstar	Ribes alpinum	mai	heki pügamine märts-aprill järgmine juuni-juuli	kärbitakse nii, et eelmise aasta kasvust jääb alles 10-20 cm eelmisest 10-15 cm kõrgemalt
Jaapani enelas	Spirae japonica	juuli-august	kevadel	noored põõsad varakevadel 5 cm peale lõigata vanemal põõsal lõigata välja vanemad harunenud oksad 5-10 cm kõrgusele
Söödav kuslapuu	Lonicera caerulea var. edulis	mai	sügisel	Alates 10.aastast noorenduslõikus. Vanad oksad lõigatakse maha kuni maapinnani, tüügast jätmata. Okste tippe ei kärbita
Davidi budleia	Buddleia davidii	juuli-sept	külmub maapinnani tagasi, käitub meie kliimas pigem nagu püsik	kui ei külmu, siis tagasi lõigata 10 cm peale

Eskla, V., Järve, S. Puude ja põõsaste lõikamine. 2003

http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/poosa-teeb-ilusaks-oige-kaaritoo?id=64225851

http://eds.ee/eds/artiklid/72-oitsvaid-enelaid-kogu-suveks

http://www.calmia.ee/Taimed/Kuslapuu/loedulis.htm

pühapäev, 5. aprill 2015

peenra rajamine

Lillepeenra rajamine ja hooldamine.

Gardena istutuskindad

Istutuskindad on suurepärased erinevateks mullatöödeks ja need hoiavad niiskuse ja mustuse kätest eemale. Kinnastel on tugevdatud sõrmeotsad, mis kaitsevad hästi, kuid säilitavad sõrmede tundlikkuse. Mittelibisev veekindel lateks peopesades hoiab käed kuivad ja puhtad ning tagab suurepärase haarde. Hingav materjal väldib käte higistamist.

Mõõdulinti - peenra mõõtmine, taimede vahekauguse mõõtmine. Kasutaksin kahte tüüpi mõõdulinti-pehmest materjalist ja suuremate peenarde mõõtmiseks (nailonist mõõdulint, 50 m, käsitsi tagasikerimisega) ning 8 m mõõdulinti, mis on fikseeritav, metallist. Pilte ei saanud tehnilistel põhjustel lisada (arvuti kiirus aeglane)

Grilltikud - peenra mahamärkimiseks, taimede istutuskoha märgistamiseks

Aiavoolik - istutusala kastmiseks, saab kasutada ka peenra kuju mahamärkimiseks

Aiavoolik GARDENA SkinTech 30m/13mm kirjeldus

Kõrgkvaliteetse armatuurkoega. Voolik, mis ei lähe keerdu ega sõlme. Libiseb hästi ja on väga paindlik. Survekindlus 30bar. Pikkus 30 m. Diam.13 mm (1/2")

Labidas - terava servaga. Murukamara eemaldamiseks, taimedele istutusaukude tegemiseks, taimede jagamiseks.

Aiahark- umbrohtude eemaldamiseks, pinnase kultiveerimiseks

Kerge kaevamishark FISKARS

Kerge hark pinnase kultiveerimiseks. Karastaud alumiiniumist vars on kaetud plastkattega.
Karastatud boorterasest harud. Kaal: 1375 g. Pikkus: 1130 mm.

Istutuskühvel - sügavama juurestikuga umbrohtude eemaldamiseks, istutusaukude tegemiseks

Kumerad servad ei kahjusta taimi ega juuri, kuid on vajadusel teritatavad. Riputusava mugavaks hoidmiseks.

Vastupidav, ei paindu

Teritatav

Riputusava

Saab avaldada kuni35 kg jõudu.

Aiakäru - murukamara ja taimmaterjali transpordiks, mulla veoks, multsi veoks

Valisin antud käru seetõttu, et mul on endal olemas isiklik kogemus antud aiakäruga. Vastupidav, hea manööverdada, samuti mitte liiga mahukas (murukamarat ei jaksa suure käruga ära vedada).

Reha - mulla pinna silumiseks

Universaalne reha FISKARS

Reha kuju võimaldab riisuda ilma piide haakumiseta pinnasesse. Positiivne on see, et antud reha kaalub vähe (270 g) ja riisumislaius (41 cm) on piisav.

Plastmassist kastekann (10 l)- taimede kastmiseks, väetiselahuse valmistamiseks.

Servalõikur - Peenraservad viimistleksin poolkuu kujulise servalõikuriga. Kaalusin ka ratastega servalõikurit, kuid tundus, et antud toode on tugevama murukamara jaoks. Ratatsel lõikur eemaldaks kirjete järgi rippuvad murulibled, kuid olen huvitatud vajadusel ka murukamarat lõikama.