Lugesin Megle Põldmanni tööd kiviktaimlast. Kuna ise ei ole kunagi kiviktaimlat rajanud oli see huvitav lugemine, sain teoreetilisi teadmisi antud teema kohta. Kiviktaimlat olen oma silmaga näinud ja ettekujutus selle olemusest oli olemas. Samuti teadsin, et iga mullahunik, kuhu on asetatud mõned kivid ja taimed, ei ole veel kiviktaimla - nüüd sain sellele ka kinnitust. Teadsin, et relieefsele maastikule sobib kiviktaimla paremini, kuid väga huvitav ja kasulik oli fakt, et kiviktaimlat saab rajada ka laugetele paepealsetele. Kasulik info on see seetõttu, et elan piirkonnas, kus mullakiht on õhuke ning aluspind on paas. Rajamisele eelneb korralik maapinna ettevalmistus, umbrohujuurte eemadamine, drenaazi tekitamine juhul kui puudub looduslik kallak. Samuti sain teada, milline mullasegu kiviktaimla taimedele sobilik on. Ning ka seda, et paekivide kasutusel tuleks eelistada juba vihma ja päikese käes seisnud kive. Ja loomulikult sobivat taimede valikut vastavalt mulla reaktsioonile (ja arvestades kasutatud kivide olemust - neutraalne graniit, aluseline paas). Kivid tuleb paigutada stabiilselt, poolenenisti pinnasesse sätitult, suuremad kivid allpool, väiksemad ülevalpool. Taimed suuremate rühmadena. Peenra kuju sõltub aia tüübist, maastikuaias soovitavalt vabakujulised peenrad aga korrapärases aias soovitatavalt geomeetrilised kujundid.
http://megleelupeenar.blogspot.com/2015/05/kiviktaimla-e-alpiaed.html
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar