reflektsioon

Lugesin Megle Põldmanni tööd kiviktaimlast. Kuna ise ei ole kunagi kiviktaimlat rajanud oli see huvitav lugemine, sain teoreetilisi teadmisi antud teema kohta. Kiviktaimlat olen oma silmaga näinud ja ettekujutus selle olemusest oli olemas. Samuti teadsin, et iga mullahunik, kuhu on asetatud mõned kivid ja taimed, ei ole veel kiviktaimla -  nüüd sain sellele ka kinnitust. Teadsin, et relieefsele maastikule sobib kiviktaimla paremini, kuid väga huvitav ja kasulik oli fakt, et kiviktaimlat saab rajada ka laugetele paepealsetele. Kasulik info on see seetõttu, et elan piirkonnas, kus mullakiht on õhuke ning aluspind on paas. Rajamisele eelneb korralik maapinna ettevalmistus, umbrohujuurte eemadamine, drenaazi tekitamine juhul kui puudub looduslik kallak. Samuti sain teada, milline mullasegu kiviktaimla taimedele sobilik on. Ning ka seda, et paekivide kasutusel tuleks eelistada juba vihma ja päikese käes seisnud kive. Ja loomulikult sobivat taimede valikut vastavalt mulla reaktsioonile (ja arvestades kasutatud kivide olemust - neutraalne graniit, aluseline paas). Kivid tuleb paigutada stabiilselt, poolenenisti pinnasesse sätitult, suuremad kivid allpool, väiksemad ülevalpool. Taimed suuremate rühmadena. Peenra kuju sõltub aia tüübist, maastikuaias soovitavalt vabakujulised peenrad aga korrapärases aias soovitatavalt geomeetrilised kujundid.
http://megleelupeenar.blogspot.com/2015/05/kiviktaimla-e-alpiaed.html

Turbapeenar

Rabaed (ehk turbaaed) on aianduse ajaloos üks uusimaid aiatüüpe. Tema tekkelugu on seotud 1950.-ndatel praktilise vajadusega tõkestada Šoti mägedes erosiooni. Turbapätside kasutamine osutus karjamaade kindlustamiseks lihtsamaks võimaluseks, kuna materjal oli koha peal olemas. Samas kui kive oli kallis ning raske mägitingimustes transportida. Nii moodustusid mäekülgedele terrassid, mis olid servatud turbapätsidega.
Turbaaed on soovitatav rajada varjulisse paika (sobib nt maja põhjakülg). Päikeselises aias tuleb valida turbaaia taimedeks heitlehised taimed, et vältida kevadist päikesepõletust. Turbaaias saab kasvatada kõiki hapulembeseid taimi: igihaljaid rododenroneid, asaleasid, mustikaid, pohli, eerikaid, kalmiaid, kenarbikku, küüvitsat, magnooliaid. Arvestama peab üksnes sellega, et igihaljad taimed nagu igihaljad rododendronid, kalmiad ja küüvitsad vajavad varjulist või poolvarjulist kasvukohta. Heitlehised hapulembesed taimed vajavad poolvarjulist või päikselist kasvukohta. Samuti ei ole soovitatav rajada turbaaeda suurte puude alla,  mille juured on pindmised (vaher, kased, saared), kuna puujuured imavad peenrast niiskuse ja nii võivad turbaaia taimed jääda kuivale ning toitainete puudusesse.Turbaaia ääristamiseks sobivad turbapätsid, maakivid või palginotid, valida tuleks just selline materjal, mis meedib ja aeda kõige paremini sobib. 
Turbapeenra äärise kõrgus peaks olema ca 20-25 cm ehk ühe tavalise turbapätsi tüsedus.  Kuid samas, kellele tõstetud peenar ei meeldi võib turbapeenra maa sisse ehitada (selline kasvukoht meeldib nt jõhvikale, sest kõrgpeenras kipub ta kuivale jääma). Kui paepinnas on lähedal, siis maa sisse ehitatud peenraid ei soovitata, sest paas neutraliseerib turba ja see ei ole valitud taimedele soodne kasukeskkond. Tõstetud turbapeenra eelis on see, et ka aastate möödudes on keskkond happeline, sest pinnase neutraliseeriv mõju on väiksem. Samuti on tõstetud peenart lihtsam rajada ja eeliseks on seegi, et tõstetud peenar ei muutu poriseks mülkaks.

 

Rajamine:

1. Istutusala mahamärkimine

2. Pinnase ettevalmistus - murukamara ära koorimine või maapinna läbi kaevamine 2 labidalehe sügavuselt eemaldades selle käigus umbrohud.

3. Istutusala katmine geotekstiiliga, et takistada umbrohtumist

4. Enne turbapätside paika asetamist tuleks neid vees veidi leotada, et nad endasse niiskust imaksid.

5. Paika asetamisel soovitatav neid vajadusel noaga lõigata, et pätsid omavahel paremini ühtiksid.

6. Kui turbaaias on plaanis teha mõni osa kõrgem, siis saab pätse ka ükteise peale laduda. Sel juhul on soovitav need omavahel grilltikkude või väikeste bambuskeppidega (ei mädane) fikseerida

7. Kui servad laotud, siis lõigatakse turbapätside välimine serv leivanoaga poolvilltu maha. See on vajalik selleks, et pätside välimine serv ei kuivaks ja nii püüavad pätsid ka niiskust paremini.

8. Turbaaia sisemus täidetakse hapu freesturba ja pätside lõikamisest ülejäänud turbaga.

Lisaks turbale on väga kasulik turbaaia turbasse segada sisse veel jämedat männikoorepuru või okkakõdu. Siia sobib ka kehvema kvaliteediga koorepuru. Koorepuru eesmärgiks on muuta turbaaia mulda õhulisemaks.

9.Turbaaia substraadiga täitmise juures tuleb algul turvast peenrasse kuhjaga lisada, sest aja jooksul vajub turvas 15-20% kokku.

10. Freesturvast tuleb lisades pidevalt kasta, sest turvas on väga kuiv.

11. Taimede istutamine - juhul kui on soov rabaaeda istutada okaspuid, siis tuleb istutusauku juurde segada mulda. Kindlasti tuleb taimed istutada juurekael turbaga tasa. Sama nõue kehtib ka rododendronite istutamisel. Rododendronid on väga tundlikud liigniiskuse suhtes ja neile mõjub hukutavalt ka pinnase läbikuivamine.

 

Hooldus.

Turbaaia  hooldus on lihtne. Paari aasta möödudes kattuvad esmapilgul tehislikult mõjuvad turbapätsid mõnusa samblaga. Umbrohu rohimist tuleb turbaaias oluliselt vähem ette kui tavalises peenras, sest puhas freesturvas ei sisalda umbrohuseemneid. Turbaaia kastmiseks kasutatav vesi peaks olema pehme ja kergelt happeline, seega sobiks reaalselt kasutada vihma- või rabavett. Paraku on seda korraldada suhteliselt keeruline. Kraanivett kasutada ei soovitata, pigem soovitatakse turbaaed lihtsalt kastmata jätta, sest valdavalt on kraanivesi Eestis kare ja leelisepoolne.

Kõiki hapulembeseid taimi väetatakse kord aastas varakevadel rododendronile või mustikale mõeldud väetistega.  Kui teie turbaaed sai rajatud päikeselisele kasvukohale, tuleb igihaljaid taimi, eeskätt igihaljaid rododendroneid, varjutada varjutusriidega varakevadise päikese eest.

 

Taimed turbaaeda:

Puittaimed:

• Harilik jõhvikas, Oxycoccus palustris
• Harilik pohl, Vaccinum vitis-idaea L.
• Ahtalehine mustikas, Vaccinium angustifolium
• Rododendron, Rhododendron
• Sookail, Ledum palustre
• Eerika, Erica
• kanarbik, Calluna vulgaris

Rohttaimed:

• Priimula, Primula
• Adoonis, Adonis
• Bergeenia, Bergenia
• Emajuur, Gentiana
• Väike igihali, Vinca minor
• Mesimurakas, Rubus arcticus L
• Epideemium, Epidemium
• Kolmiklill, Trillium
• Harilik laanelill, Trientalis europaea
• Harilik jänesekapsas, Oxalis actetosella

http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=936#art936
http://www.hortes.ee/?op=body&id=13&prn=1&art=220&cid
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=5&art=899#art899
http://www.vaskanarbik.ee/Rabaaia-rajamine
 http://ak.rapina.ee/katrinu/Pysililled3/turbaaeda_sobivaid_psililli.html

Kasutatud materjalide usaldusväärsuse hindamisel lähtusin sellest, et tegemist oli suurte aianduskeskuste nõuannetega, kus näpunäiteid jagasid oma ala spetsialistid. Ahhaa efekt minu jaoks oli see, et turbaaia rajamine tundub antud kirjelduste järgi lihtsam kui arvata oskasin. Siiani olen arvanud, et see on midagi müstilist ja peaaegu kättesaamatut. Samuti oli üllatus sambla tekkimine turbapätsidele. Kuna ise elan piirkonnas, kus turbaaia rajamine oleks ebaotstarbekas, siis ei olnud siiani selle vastu põhjalikumat huvi tundnud...